Kuigi ma olen saanud kõva kooli sellest, et vead enamasti ongi minus, olen teinud ära tiiru, kus ma leian, et vead asuvad ka teistes, et siis tulla tagasi enda juurde. Viimasel ajal olen endalt tihti küsinud: "Kas asi on minus?" Ja sõna "viga" võtan ma seejuures küllalt pehmelt. Võib-olla on pehmem küsida: "Mis VASTUTUS on mul?"
Just Leopoldiga koos elades, kes on loonud mulle ruumi tunda kõiki oma tundeid, olen ma tasapisi märganud üha rohkem enda vastutust. Kui ma leian, et tema ajab mind närvi ja teeb asju valesti, siis olen vastutuse andnud talle. Kui ma näen, et küsimus on minus - hoian ma vastutust enda käes.
Küllalt ohtlik on elada inimesega, kes kogu oma vastutuse kõigile teistele ära annab. Ohvriroll tundub olevat selline väeti ja nõrk koht, kus inimene on võimetu midagi tegema ja ainult kurdab. Kuid ohvriroll võib olla ka agressiivne, jõuline teiste süüdistamine - ka see on ohvriroll.