Aeg liigub nii tormilise kiirusega, et mõtestan oma sündmused peas lahti, aga kirja panema ei jõua. Teen siis mõned kokkuvõtted lugudest, mis on juhtunud ja lahtiste otstega jäänud.
Esimene teema, millega on mässu olnud, on uus raamat „Terve pere kakaraamat“, mille kohta ma ei osanud eluski arvata, et see niivõrd raevukat vastukaja saab. Seda kusjuures enamasti 50+ meeste käest, kes siis on kuulutanud meid kaasautoritega labasteks, pervertideks, tagaluugihuvilisteks jne. Samuti kõlab üldine arvamus, et on üks väga labane raamat valmis vorbitud. Kurb on see, et jagatakse hinnanguid AINULT pealkirja baasil.
Põhiline osa raamatust pühendub seedeorganitele – suuõõs, söögitoru, maks, magu, sapipõis, pankreas, peensool, jämesool jne. Kuidas need organid toimivad, kuidas nende tööle kaasa aidata, jaburad faktid, mida sa nende kohta ehk enne ei teadnud. Lisaks on juttu kõige tüüpilisematest seedehädadest (tsöliaakia, kõhuvalud, põletikud, iiveldus, kõhukinnisus jne). Lisaks haiguslood, ägedad faktid, soovitused jne. Kohati on väga-väga spetsiifiline jutt hormoonidest jne, aga kohati on väga lustakas lugemine.
Ja ma olen hämmeldunud, et juba eos on raamat saanud õõvastustormi osaliseks.
Tellisin homseks Postimehe paberväljaandesse 1 lk reklaami. See näeb välja nii:
Kõik mõõdud, värgid olid õiged ja siis tuli järsku kiri: „Kahjuks on kujundus meie ajalehe jaoks liiga ekstravagantne. Kui jätate lihtsalt raamatukaane, on see OK. Aga kakajunnid tuleb ära koristada.“