SUUR ja pikk sünnituslugu! Esimene tütar sündis 38+5 rasedusnädalal, mistõttu olime 38. nädalast igal hetkel stardivalmis. Olin veendunud, et ka selle rasedusega ei lähe tähtajani ja veel vähem sellest üle.
Sõber kirjutas teisel märtsil, et homme on 3.03 – väga ilus kuupäev ja olgu asi tehtud. Ütlesin, et küll saab!
Käes oli 38+4 rasedusnädal, mil istusime naabrimehe saunas ja pärast vestlesime poole ööni tema pool filosoofilistel teemadel. Tegin seal endale kohaselt äpardust ja naersin, pisarad silmis, selle üle – kaks meest kohmetult kaasa muigamas. Naersin, naersin, naersin ja ütlesin, et ma naeran varsti lootekoti katki.
Poole tunni pärast tundsingi, et kõhus on ebamugav olemine. Tahaks kas peeru lasta või siis äkki …? Enne keskööd ütlesin, et on aeg minna, kuna oli tarvis tolle päeva meditatsiooniistung kodus ära teha. Ise sisimas mõeldes, et midagi kahtlast on käsil.