Sain Leopoldilt sõbrapäevaks kaardi, kus ta tänas meie teede ristumise eest ja kirjutas lõppu: „Armastan sind igavesti“.
Jäin selle üle mõtlema – igavene armastus.
Neid sõnu lugedes tekkis ilus ja turvaline tunne. Keegi, kes tahab MULLE täielikult pühenduda, mitte häma mingit „ega-me-tulevikku-ette-tea“-juttu. Keegi, kes on päriselt kindel minus ja meis, mitte kõlguta jalgu, kuni tuleb „keegi parem“.
Teate ju küll, et on naisi, kellega koos elatakse ja siis on naised, kellega abiellutakse. Ning ärge rääkige midagi „ma-pole-abielluja-tüüp“ või „see-on-kõigest-paber“. Kui tuleb naine, kes niidab jalust ja kellest kunagi ei taha loobuda, küll see rõngas ka sõrme saab. Ja kui ei tule, siis oledki naine, kellega koos elatakse. Või oled ise sellise mehega, kellega sobibki lihtsalt koos elada.
Comments