Viimased seitse kuud pole olnud just kergete killast ning pidevalt muutuva keha ja terviseprobleemide tuules, peab vaim olema virge, et mitte lootusetusest kokku kukkuda.
Samas – tundub, et meil on vaja vahel lootusetult kokku kukkuda, sest nii saame edasist ehitada tugevamalt pinnalt.
Kirjutasin ligi kuu tagasi oma terviseheitlustest raseduse ajal. Lugesin enne avaldamist loo üle ja kui ma lõppu jõudsin, hakkas mul kuidagi eriti kahju endast. Kuigi mul on kaitsemehhanism vaadata oma hädadele huumori ja sarkasmiga, mida ma ka sellesse loosse pritsisin, varises see lugedes kokku ja ma tundsin, et tegelikult on seda kõike siiski liiga palju. Vaatasin tõtt tundega, et olen olnud pikalt kannatustes ja püüdnud leida positiivseid nurki või olla tubli, aga enam ma ei jõudnud. Pisarad valgusid loo lõppu jõudes mu silma ja viisin mõtted mujale, et Leopold ei näeks, et olen häiritud.
Comments