Pean etteruttavalt ütlema, et ma siiski arvan, et Eestil on päris hea tasemega meditsiinisüsteem ning vaadates ameeriklasi, kes maksavad tuhandeid dollareid iga liigutuse eest, siis ei tohiks justkui üldse nuriseda. Aga ma siis nurisemise asemel kirjeldan süsteemi, kuhu ma olen viimase aasta jooksul sattunud oma paarkümmend korda ning ikka raseduse ja sellega seotud hädade tõttu.
Muudest hädadest olen kirjutanud SIIN ja SIIN, kuid nüüd on lisandunud veel üks jura, millega maadelda.
Kirjutasin, et haigestusin enne jõule covidisse, mis kulges nagu tavaline külmetus. Kuigi mul on aastas 3–4 külmetumist, kus ma kaheks nädalaks jään ninna Otrivini pritsima, et saaksin hingata, siis seekord mu ninatursed ei andnud ei kahe ega kolme nädalaga järele ning juba terendab neljanda nädala verstapost.
Raseduse ajal ei tohiks kasutada tüüpilisi ninapritse, seega sai minu uueks sõbraks Afrin. Aga nagu muude ravimite puhul ikka – üle 2 nädala neid kasutada ei tohi. Helistasin siis kahe nädala möödumisel perearstile, et mida ma nüüd siis ikkagi tegema peaks, sest nina läheb endiselt nii tursesse, et õhk sealt läbi ei liigu ja mul ei ole võimalik nina kaudu hingata. Afrin toob leevenduse kohe ja see mõjub 10–12 tundi.
Nii vahva on lugeda ja meenutada, et alles aasta tagasi olin samas olukorras:P See kõik tasub end kuhjaga ära. Palju kannatlikkust teile ootusaega! Juba varsti on aeg... või siis maksimum 2 nädalat peale seda:p
Vaidleks nüüd sellele hüpnosünnituse raamatule vastu. Ma leian et võid vinguda ja hädaldada palju jaksad! Virisedki ette ära kõik hädad 😀
Neid juhtumeid küll ja veel, kus peale imelist rasedust (nagu mul) oli sünnitus kohutavaim kogemus elus ja paljud, kes samuti olid hädas terve raseduse KÕIGEGA siis sünnitus oli imeline kogemus ❤️