Lõpetasin lõunaks tordi söömise, mida olen nüüd kolm päeva järjest teinud. Kommikarp on samuti tühjaks saanud. Õnneks on jäätist veel pool totsikut ootamas. Näkileibadest on järel vaid puru. Istun dressides ja raban tööd.
Ei mediteeri, ei võimle, ei jaluta, ei tee trenni. Teen selfisid ja riputan Instagrami – näitan, et mul läheb hästi. Tegelikult läheb ka. Ma ei toppa, ma ei ole “langenud spirituaalsusest välja”, ma ei ole end “kaotanud”.
Igas tordilõigus olen ma spirituaalne. Igas snäkis ka. Igas selfis, laiskushetkes, väljaveninud dresside või ärameigitud silmnäoga olen ma spirituaalne. Olen ka siis, kui topin ette silikoontissid ja taha silikoonperse. Olen ka siis jumalik olend, kui ma ei tee joogat ja istun kontoris.
Ainus, mis lahutab mind minu jumalikkusest, on mõistus, mis liigitab asjad “spirituaalseks” ja “mittespirituaalseks”, “ärganuks” ja “suikunuks”.
Me oleme kõik ärkvel.
Me oleme kõik spirituaalsed olendid.
Tee, mida tahad – sa oled juba kohal.
Tekst: Pamela Maran
Comentarios