Teekond tagasi oma sisemiste rütmide ja soovide jälgimisse on keeruline protsess, sest see tähendab kõige eelneva ümber kirjutamist. Senised tavad, seltskonnad, eelistused, valikud muutuvad tasapisi ning vahel on see üsna valulik. Eriti seetõttu, et see tähendab vahel ka teatud suhete lõppemist.
Kui sa hakkad kuulama oma sisemisi soove ja tundeid üha rohkem, saad teada, mis sind rõõmustab ja mis mitte. See on kõige lihtsamaid indikaatoreid, et aru saada, kas liigud oma hinge ja sisemiste soovide rütmis - kas see valmistab sulle rõõmu? Kas see inimene valmistab sulle rõõmu? Kas tema soovide täitmine valmistab sulle rõõmu? Kas see hobi valmistab sulle rõõmu või teed seda vanast harjumusest? Kas see elukoht valmistab rõõmu? Kas see töökoht valmistab rõõmu?
Kui oled selgelt aru saanud oma rõõmu allikast, algab kõige keerulisem protsess - sa hakkad muutusi ellu viima. See on esimene koht, mil hakkad põrkuma vana mustri külgetõmbejõuga, mis paneb sind proovile, kui kindel su sisehääle kuulamine on. Tavaliselt kuuled lähedastelt kommentaare: "Milleks sulle seda vaja on? Kas xxx (inimene, kelle poole vaatad, praktikad, millega oled tegelenud) on sind mõjutama hakanud? Varsti keerad täiesti ära ja siis.... (sarkastiliselt tögades). Ma tean, et Tiina kunagi ka proovis nii, aga..." jne.
Lähedastest kerkib hirm, et sinu uus olemise viis võtab sind neilt ära ja omaenda hirme kuulamata, hakkavad nad alateadlikult manipuleerima, et sa igal juhul jääksid sellesse kasti, kus sa oled seni olnud. Sest ka nemad on ju seal kastis. Kõhklused sinu otsustes ja valikutes varjavad hästi peidetud hülgamishirmu ja on puhtalt egoism.
Järgmises etapis, mil sa juba tead selgelt oma rõõme ja ebameeldivusi, olles eneses kindel, hakkad sa väljendama oma soove. "Sa oled oodatud külla, loomulikult, aga seekord soovin, et magustoidu tooksid ise." "Ma ei soovi sinuga hetkel suhelda, sest mul on vaja pisut endaga olla." "Sinu pidev kurtmine ja enesest rääkimine on minu jaoks väsitav - kas me võiksime vahelduseks rääkida ka millestki, mis valmistab rõõmu?" "Ma ei soovi rohkem selles tegevuses osaleda. Tegin seda kambavaimu nimel, aga ma tunnen, et see ei toida mu hinge."
jne.
Igati oodatav reaktsioon sellele on esialgu pettumus. Pettumus, et sa ei võimalda enam oma ennast salgava headuse arvelt teistele enda najal laiutamist. Kui solvumine möödub, saavad sind südamest armastavad inimesed aru, et ka sul on vaja oma ruumi, aega ja heaolu eest seismist. Need, kellele on aga vaja sinu pakutavaid teenuseid, mitte sind ennast, püüavad sind mõjutada tagasi teenusepakkuja staatusesse. Manipulatsioonivõtteid on siin erinevaid ja need meenutavad eelmainitud taktikaid: "Millest nii äkiline meelemuutus? Sul on midagi viga või? Sa oled kuidagi närviline. Küsimus on praegu tegelikult sinus - mina ei tahaks sulle kunagi halba." jne.
Ja ka see on universumipoolne proovile panek - KUI VÄGA sa ikkagi enda eest oled nõus seisma. Kui sa allud manipulatsioonile ja viskud taas teiste nimel rongi ette, on vaja veel kasvada. Kui aga enda soovidele kindlaks jääd, tuleb vastu võtta valu, et teatud inimesed ja tegevused su elust lahkuvad. Aga see on nagu 20 aastat vanast jopest loobumine, millel pole enam ammu soojapidavust, ta on auklik ja laseb vett läbi, aga sa hoiad nostalgiast temast kinni. Ta võtab sul kapis ruumi ja midagi head ei paku. Kui oled valmis lahti laskma, hoolitseb Universum selle eest, et saaksid uue jope - sellise, mis annab sooja, peab vett ja on nägus pealekauba. Universum annab sulle seda, mida sa ise endale pakud. Kui sa võimaldad endast üle sõitmist, surudes oma tegelikke soove alla, teab Universum, et aa, see on just see, mida ta ju tahab! Ning sa saad inimesi, kes sõidavad sust üle ja kelle juures pead oma soove alla suruma.
Kui sa seisad enda eest, leiad sa inimesi, kes seisavad sinu eest.
Tee tagasi endasse ja oma soovide järgimisse saab olema väljakutsuv, sest ümbritsev katsetab su meelekindlust - kui tugev on su enesehool. Kui see on väga tugev, olenemata vastuseisudest, tõmbad sa enda juurde tasapisi inimesi, kes sinu eest samuti hoolt kannavad. Sest see oli see sõnum, mida sa väljastasid - ka suurimas raskuses jään ma endale kindlaks ja ennast toetama.
Kõik algab sellest, et sa küsid endalt - mis mulle tegelikult rõõmu valmistab?
Comments