Lugesin üht lugu naisest, kes sügavas depressioonis käis terapeudi juures, kes talt küsis, mis tema suurimaks raskuseks on. Tundus justkui tobe, aga naine vastas, et pesemata nõud. Need vedelevad tal nõudepesumasinas, aga selle käimapanemiseks peaks enne nõud üle loputama, aga ta ei suuda sedagi teha.
Terapeut küsis, miks ta siis kaks korda ei või nõudepesumasinat tööle panna, ning see oli naisele valgustav hetk – aga tõesti, miks mitte?
Depressioonis on raske ka enda pesemine – seisa pikalt vee all ja liiguta käsi ka veel. Kui raske! Naine leidis, et see, mida ta suudab teha, on pikutada duši all. Abiks ikka!