Tantra

Mis on tantra? Kui sa arvad, et seksivärk, siis oled juba omandanud kuvandi, mida rahamaiad ärimehed on viimastel aastakümnetel kultiveerinud.

Tantra juured ulatuvad 5000 aasta taha, mil tantristid uurisid energiaid meie ümber ja sees ning püüdsid leida seaduspärasusi ja võimalusi, kuidas seda kõike vaimses arengus ära kasutada.

Toonase arusaama järgi oli tantra teadus, uurimisobjekt. Tantra põhiolemus oli lihtne: kogu universum koosneb energiast ja kui me õpime seda õigesti haldama, siis suudame saavutada vaimse virgumise. Muide, ka jooga-nidra ehk joogalik uni on pärit tantristlikest praktikatest.

ÜKS osa sellest filosoofiast oli tõepoolest ka seksuaalsus ja viisid, kuidas seda energiat kasutada.

Tantrast lahknesid erinevad „koolkonnad“. Dakshinamarga suund ülistas voorust, alkoholi ja narkootikumide vältimist, taimetoitlust, vägivallatust jne. Seevastu Vamchara koolkond praktiseeris jahtimist, loomade ja inimeste ohverdamist, alkoholi tarbimist, kanepit, hallutsinogeene, lihasöömist, loitsimist ja riitustega seksi (leebemas versioonis kirjutati naise rindadele ja tussile mantraid ja sosistati neid vagiinasse, pärast seda tiriti juustest ja asuti naist penetreerima; karmimatel juhtudel tuli 12–20-aastastel neidudel rühmaviisi guru rahuldada või võeti naist puhtalt vägistamisobjektina).

Ajalugu tundmata on võetud väikesed osakesed tantrast ning tehtud sellest äri. Samamoodi oleks võinud hatha-jooga saada puntranussi kuvandi, sest ka 15. sajandist pärit manuaalis „Hatha Yoga Pradipika“ on üks väike osa pühendatud paaridele, kes saavad kasutada teatud praktikaid, et seksuaalenergia vaimse virgumise nimel tööle panna. Õnneks või kahjuks on puntranussiks saanud ainult tantra.

Filosoofiast võeti üks terake, mis oli mõeldud energia kontrollimiseks ja suunamiseks, ning tehti sellest sujuvalt kergesti müüdav artikkel. Minagi annan tantrast nii põgusa ülevaate, et seda võib siin igat moodi tõlgendada.

Ma ei väida siinkohal, et KÕIK tantraüritused on asjatundmatute inimeste korraldatud puntranussid, aga selliseid on paraku tohutult palju. Töötoad, kus pead võõra inimesega alasti olema või kus rühmiti „äratatakse energiat“ millegi „kõrgema nimel“, on paraku suuresti puntranussiäri.

Sellised üritused mängivad inimeste madalatel tungidel. Mehed ja naised, kes muidu keppi ei saa ja on seksuaalselt rahuldamata, tulevad sellistele üritustele otsima teist samasuguse saatusega õnnetut. Loomulikult nad kogevad keppides (ma ei saa selle kirjeldamiseks paremat sõna kasutada) orgasmi, võimsat energiat, erutust võõrast inimesest, aga see ei erine mitte millegi poolest ööklubi pelleris keppimisega. Inimene võib küll end paremini tunda (platseebo), et on tantrafestivalil energiaid kogemas, aga sisu jääb samaks.

Igasuguse spirituaalse filosoofia eesmärk on tõusta madalatest tungidest kõrgemale ja saavutada virgumine, tulla elus juhipositsioonile. Kuni me aga valutavate munadega otsime kohti, kus lihtsalt lahti nühkida, või toome selliseid inimesi raha pärast kokku, ei ole me vaimsus kõrgemal kui tõugul. Spirituaalse praktika eesmärk on vabadus tungidest (liigsöömine, sõltuvus ainetest, kepi pärast keppimine, pidev püüdlus ja rahutus) ja teadlikkus.

Spirituaalsus on see, kui sa ühtid SELLE inimesega, kelle ees saad eelkõige paljaks kiskuda oma HINGE. SEE inimene, kes pole sinuga hetke-ekstaasist ja suure summa piletiraha luhvtitamise pärast, vaid on sinuga sinu hinges. Spirituaalsus on see, et kuigi on tung, leiad sellest kontrolli ja ülevamat väljendust SELLE inimesega. Ühtimine toimub eelkõige hingedes. Ühtimises on märkamist ja taipamist, kuid olematult kirge ja emotsiooni lihtsalt pauk kirja saada.

See on tantra. Aga see on ka tantra imeväike osa.

Meil on igaühel oma teekond ja on inimesi, kes vajavad selliseid festivale. Olgu nii.

Aga sina, kes sa oled seda raamatut lugemas, tea, et tantra on midagi enamat kui puntranuss. Ja kui sa satudki töötuppa, kus alustatakse sügava silmavaatamisega ning seejärel tuleb kambakesi riided seljast koorida, võid julgelt pageda, kui tunned ebamugavust. Sa õpid minema kõndimisest ja oma tundmuste järgimisest rohkem kui ebamugavuses paljaid tille jõllitades.

Tekst: Pamela Maran