„Õnn on valik.“ „Lase vihast lahti ja see vabastab sind.“ „Andesta kõigile ja armasta ka oma vaenlast.“ Jne.
Kuigi nendes mõtetes on sees tõde, pole see siiski täielik ja absoluutne.
Paljud jagavad plakateid, mille peal on sügav mõte ja ilus loodusmaastik, ning sügavalt usuvad sõnumit, kuid päris elus ei õnnestu miskipärast neid loosungeid alati rakendada.
Me oleme loonud müüdi spirituaalsetest ja vaimsetest inimestest, kes kunagi ei vihastu ega kurvasta, ja kõrvutame enda pilti sellega. Nii võib kergesti sattuda lõksu, kus sinu soovitud spirituaalne teekond on veel kahjustavam kui inimese oma, kes vaimse arenguga ei tegele.
Inimene, kes ei ela loosungite maailmas, vihastub, ärritub, kurvastab ja pärast emotsiooni möödumist jääb järele vaikus.
Vaimsel teekonnal olev inimene aga meenutab oma loosungeid, millesse ta usub, kõrvutab end spirituaalsete juhtidega ning tunneb süümepiina. „Miks ma vihastusin? Ma ju ei tohiks. Ma praktiseerin nii palju ... Ma mürgitasin end nüüd ilmaasjata. Jälle ma kahjustasin ennast ... blablabla.“ Niigi negatiivne emotsioon saab negatiivse võimenduse süütunde tõttu.
Emotsioonid on loomulikud inimesega kaasas käivad reageeringud, millel tõesti ON organismile mõju, ja neid on võimalik õppida tasandama, lahustama, kuid see protsess on väga pikk.
Ka suurimad pühamehed ei ole olnud täiesti emotsioonitud. Kes on lugenud piiblit, see teab (Matteuse 21:12-13), kuidas Jeesus pani ühes templis täielikku Hulki ja raevuhoos kõik segi peksis. Või kuidas jumala poeg Jeruusalemma nähes (Luuka 19:41-42) kibedaid kurvastusepisaraid valas.
Kui kurbust või viha saab palju, siis nutavad ka kõige pühamad mehed. Pühameest eristab tavainimesest see, et emotsioonis püsib teadlikkus ning see emotsioon kaob pärast vallandumist. Sellele ei järgne süümepiinu („Ah, ma olen ju Jeesus, ma poleks tohtinud seda templit puruks peksta, issand, mida küll rahvas minust nüüd mõtleb?“), kahetsust või muud negatiivset.
Ma ei ole pühamees ja ma olen teekonnal. Mul on õigus nutta, vihastuda ja kurvastada ... Sama suur õigus nutta, vihastuda, kurvastada oli Jeesusel ja on ka SINUL.
Ei ole vaja panna loosungeid, ei ole vaja hukka mõista teisi ega ka ennast.
Ka dalai-laama on kruvinud meelekohta Donald Trumpi kritiseerides.
Maailmas ei ole miski nii püha, et sellest puuduks osake minust või sinust. Oli Buddhas, Jeesuses ja Muḩammadis meid ja on meis neid. Nii halba kui head. Pole vaja laskuda lõksu, kus näeme spirituaalseid teejuhte emotsioonitute pühakutena ja neid, kel on emotsioonid, madalate tungide orjadena. Lõpuks ... me näeme neis ikkagi kõigest iseennast.
Ärge oodake mitte kuskil täiuslikkust. Seda pole olemas.
Namaste❤
Tekst: Pamela Maran
Comments