„Mida ma tegelikult elult tahan?“ küsis üks õpilane.
Kus sa oled 10 aasta pärast? Millega sa tegelikult tegeleda tahad? Mis on sinu MASTERPLAAN?
Inimesed vaevavad nende küsimuste üle pead, otsides ja katsetades üht ja teist, tundmata siiski püsivat rahulolu.
Kui seeme hakkab mullas idanema, siis tal ei ole plaani. Temast saab loodusjõudude, Universumi tööriist. ELU otsib teed läbi tema. Seemnest saab taim, saab puu, saab tohutu suur ja võimas puu, kes tungib läbi paduvihmade, tormide, varjude päikese poole. Puu ei mõtle, mis temast saab ja kas ta on õigel teel, miks rähn teda toksib, miks hunt, va värdjas, ta peale kuseb, miks päike nii valusalt kõrvetab ja tormid peksavad.
Ta on lihtsalt ELU meelevallas, alistumuses, täielikus olemises. Ja temast saab midagi suurt.
Universum saab väikesest seemnest tungida tema sisse ja muuta ta võimsaks väljenduseks – massiivseks imeks ... Ja sina – imedest imelisem veel – mõtled, et kui sul pole plaani, sihti, teadmist, siis sinust ei sünniks midagi veelgi võimsamat?
ELU on loodud tungima kõigesse ja läbistama kõike. Elu on loodud paisuma läbi asfaldipraost, kulutama läbi kaljusid, rebima maad pooleks, sülgama tuld, elu loob ja lõhub. Ainult inimene vajab telegrammi ELU plaanidest, et siis tunda, et ta süngib eluga ühes taktis.
Mõtlemine, planeerimine taotleb korda ja töötab ELULE vastu. ELU on KAOS. Nii kaua kuni sa elad mõttemaailmas, plaanides ja kontrolli oodates, ei lase sa ELUL endast läbi tungida ning lasta end suureks kasvatada.
Kui sa aga vaikid, saab ELU hakata tegutsema. Kui sinust saab õis, sinust saab puu, sinust saab seeme, sinust saab OLEMINE, hakkab ELU tegutsema läbi sinu. Ta teeb sind SUUREKS, sest looduses pole kohta, kus ei valitseks ilu. Kui Jumal andis õiele värvid ja imelise aroomi, miks arvata, et sina jääd vähemaga?
Kuni sa töötad elule vastu, vajades plaane, sihti, vastuseid, pole sul võimalustki pärale jõuda.
Istu mõne puu all ja püsi olemises. Elu hakkab seal sinuga rääkima. Kus lõppevad sõnad, algab JÕUD – nii suur, millele keegi sõnu anda ei suuda.
Püsi olemises. Igas hetkes, mil sa märkad oma hingamist, lased hakata Elul endas voolama. See, kuhu ta sind viib, on suurem kui ükski plaan, mida sa eales välja suudad mõelda.
Tekst: Pamela Maran
Comments