Pühadetervitused

Laud on lookas kommipaberitest ja ikka veel kuskil vedeleb kingipabereid. Leopold ja tütar taovad juba teist tundi küünlavalgel potiknoid. Ma mähin end pleedi, et magada hilislõunast und, et korvata poole kaheni koristamist. Vaatan neid veel natuke, enne kui ma teise maailma ära kaon. Nad on nii armsad ja tobedad, võidurõõmsad vaheldumisi kehvade kaartide kirumisega. Armastan neid väga, nii hea ja ilus on.

Leopold luges mõni päev sõnad peale, et ma pühademöllus end ära ei kaotaks. "Kaos käib asja juurde," ütlesin talle. "Tuleb palju hakkida, vaaritada, mööda poode kolada, mingi asi ununeb ära, jälle tuleb võipaki pärast tagasi poodi sõita, toad on pidevalt täis möllu, vada, sagimist, mingi asi kõrbeb põhja, kuskil üürgab suitsuandur, korgid löövad välja, ise oled natuke närvis ja ärevil, ning see kõik kokku ongi nii tore, kuigi keset suurimat kaost see üldse ei tundu nii."

Ning nii see ongi. Sest alati tuleb see hetk, kus kedagi pole, kõik on tehtud, kõik on söödud, kõik on pakitud, kõik on avatud, kõik on koristatud, kõik on segamini - see väike hetk, mil tsunami on möödunud ning keha ja vaim on läbi raputatud, et hingata sügavalt sisse ja välja ning tunda - ilus ja hea on olla. Selleks ongi kaost vaja. Selleks, et see "väike tavaline hetk" oleks nii õnnis ja ilus. Kas ma üldse märkaks, kui armsad on tütar ja Leopold küünlavalgel kaarte mängides, kui enne seda pole möllu, tormamist, kiirust, kaost? Kui nad iga päev kaarte mängiksid ja mina iga päev end pleedi sisse mähiks, oleks see nii tavaline ja igav, et sellest maagiat leida. Maagia tulebki piltide vaheldumisest. Ilus, kui me leiame seda rahus, aga ilus ka, kui leiame seda kaoses.

Veel eile tormasin mööda poodi, beseepakid pihus ja otsisin suurest keskusest taga oliiviõli. Krõpsud, ämbrid, kaardid, puuviljad, pähklid, pudrud, jahud, maiustused - aga kus, kurat, on õlid?! Aeg tiksus armutult sõbranna tulekuni, pooled kohustused tegemata, aga kuradi oliiviõli ei leia üles!

"Ma olen siin ... ma olen siin ... Vihas ja ärevuses, kaoses, olen siin ..." mõtlesin endamisi. Kaos ja kohalolu sõbralikult käsikäes.

24 tundi hiljem leban diivanil ning vaatan tütart ja Leopoldi küünlavalgel kaarte tagumas. "Selles ilus ja armastuses ... ma olen siin ... ma olen siin ... ma olen siin ..."

Imelist pühadeaega ja kohalolu teile kõigile!