Päevaks, mil on raske

Tead mis? Sul on õigus tunda valu, sul on õigus tunda raskust, olla kurb ja rõhutud. Sa võid seda tunda.

Vaid nõdrameelne elab lakkamatus eufoorias ja õnneseisundis. Vaid nõdrameelne räägib pidevalt õnnest, edust ja joovastusest.

Madalhetkedel ehitad vundamenti, kõrghetkedel puhkad. Mida tugevam on vundament, seda muretum on puhkus.

Ma ei oska sulle öelda mitte ühtegi sõna, mis võtaks ära sinu valu ja raskustunnet. Ma ei saa öelda ühtegi sõna, mis sind lohutaks või tõstaks. Vajalikud sõnad on sinu enese sees ja sa kuuled seda väga vaikse sosinana, kui lased endal olla oma kurbuses. Lase endal olla, kallis ... Lase endal olla ... Ära sunni end tundma midagi muud, kui sa parasjagu tunned. Sa juba oled tubli laps, sa ei vaja heakskiitu või juhatust.

Lase ma panen oma käed ümber sinu, lase ma laotan teki su pääle. Lase me soojendan sind oma südame paistel. Sina, kallis ... lase vaid olla ... Lase oma kurbusel olla, sest sa oled hoitud. Sinu kurbus on hoitud.

Õige varsti oled sa taas katusel päevitamas ja sa tead, et su maja ei kõigu, sest su kindlus on tugevamast tugevam.

Ta on tugev, sest sa oskasid olla õrn sel tänasel hetkel.

Ole hoitud.

Tekst: Pamela Maran