Vaatan, et naised jagavad hirmsa hooga mingi Ameerika kuti videot, kus ta räägib: „Parimad naised on kõige keerulisemad. Kui sa ei tule sellega toime, võta endale mõni hallist massist.“
Suures osas ma sellega nõus ei ole, aga mingis osas siiski. Selleks, et neid „keerulisi naisi“ mitte kohe närvi ajada, räägin, miks ma selle mõttega nõus olen.
Olen nõus, et igaüks meist tegelikult on väga keeruline natuur ja me kõik kanname endas pimedust, ebameeldivust, keerukust. Otsides seda „ideaali“, kes allub kõikidele meie soovidele, ei ole võimalik. See lihtsalt EI OLE võimalik. Ja keegi ei peakski meile täielikult meele järele olema.
Küll aga ootavad seda väga hapra egoga inimesed. Et keegi nende nuppe ei näpiks, keegi neid kunagi ei ärritaks, keegi neile vastu ei hakkaks, keegi, kes kõigega nõus oleks ja alluks.
Üks tuttav üliedukas ärimees ütles otse välja, et tema jaoks oleks ideaalne naine see, kes kunagi talle midagi vastu ei ütleks, mingeid probleeme ei tekitaks, väga palju seksi annaks ja samas oleks ka tark. Endiselt seda naist otsides, tuleb talle soovida edukat otsingute jätku. Kõige lähemal sellele kirjeldusele oleks ehk kumminukk, aga tarkuse osas tuleb siiski seal järeleandmiseid teha.
Naised kannavad väga tihti hirmu hülgamise ees, ebakindlustunnet, eemalolekuärevust jne. Hapra egoga mehe jaoks on need inimlikud küljed tohutu probleem – naine nõuab liiga palju, lämmatab liigselt, tekitab pisiasjadest probleemi jne.
Tugev mees mõistab, et temas on see vägi, millega naisele pakkuda kindlustunnet, et igasugused ärevused saaksid aja jooksul väheneda ja temast saaks kaitsev kodu, kus naine saab aastatega ehitatud müüridest loobuda.
Selles osas ma olen nõus, et „keeruline“ naine vajab lihtsalt tugevat meest, et temast saaks väga lihtne naine – see, kellega pole enam tohutuid draamasid ning toimiks turvaline sümbioos. Ning mees, kes vahetab pidevalt „keerulisi“ naisi järgmiste vastu, jääbki paraku ideaali edasi otsima.
Kuid teisalt võib see motivatsioonikõneleja slõugan vägagi puusse panna. Siis, kui oma probleeme eitavad naised hakkavadki eeldama, et viga on nõrkades meestes ja „kuskil seal“ on „tõeline“ mees, kes nende tujudes näeks „parima naise“ kvaliteeti.
Lärmi lööv, tüli kiskuv, teist süüdistav, skandaalne, „tuline“ naine ei ole „tõeline“ naine. Ta on oma valupunkte eitav naine ja täitsa jama, kui ta seda slõuganit uskuma jääb, sest siis ta ei peakski aru saama, et tema „keerukus“ pole mitte „parima naise“ sümbol, vaid need on tema pimedad küljed, mis TEMA (mitte mehe!!) enda märkamist ootavad.
Mõtleme asja teistpidi. Ma teen samasuguse video ja räägin, kuidas parim mees on see, kes ikka räuskab, rusikaga lauale lööb, tujutseb ja on keeruline, raskesti ligipääsetav. Ning kui sa sellega toime ei tule, vali mingi mömm.
Eee … me vist kõik saame aru, et me räägime emotsionaalselt ebaküpsest mehest, mitte „parimast“ mehest. Miks see naiste puhul peaks teisiti olema? Et mees peab leppima nõiamooriga, aga naine vana kaagiga mitte?
Ma ei ütle, et ei mees ega naine ei tohi kunagi karjuda või tujutseda, tüli tekitada. Ma räägin sellest, et kui meil midagi ärkab, on meil julgust seda lauale tuua, aga samal ajal on meil arusaam, et meil on roll ja vastutus selles tundes ning mitte keegi teine ei pea neid jääma lõputult taluma, arvates, et meie tujutsemine on „parima kaaslase“ märk ja ainult nõrgad jobud kõnnivad sellisest väärtusest minema.
Minu jaoks on hea suhe see, kui tugevad, ärevad emotsioonid aja jooksul taltuvad (ära ei kao nad kunagi). Nad taltuvad, sest koos ehitatakse turvalist suhet. See tähendab, et pettumusi, valusid küll ärkab, aga nad leiavad kiirema lahenduse ega eskaleeru enam plahvatuseni.
Kui aga naine ei võta vastutust oma sisemaailma eest – jääb ta nägema vigu mehes ning tulised emotsioonid ei taltu mitte kunagi. Ta jääb „keeruliseks“, teist inimest ahistavaks ja kontrollivaks enda rolli eitavaks valukogumikuks. Ma ei näe sellisel juhul mingit põhjust, miks mees peaks klammerduma sellesse motivatsioonislõuganisse ja antud suhtesse edasi jääma, kartes, et ta on „nõrk“ või „ei tule toime“. Elada iga nädal tülist tülisse, lootes olla sellega „tugev mees“, kes tuleb „keerulise naisega“ toime – on minu jaoks mitte nõrkuse, vaid suisa sisemise surma märk. Sa kaotad ära omaenda tunnete hoidmise ja toetamise. Sama käib ka naisel „keerulise mehega“ kokku jäädes.
Kuidas aru saada, et teise inimese „keerukusega“ toime tulemine arendab suhet või surmab teid mõlemat tasapisi?
· Kas teie tülid on muutunud aja jooksul harvemaks?
· Kas teie tülid on muutunud aja jooksul lühemaks ja leiate lepituse (mitte eituse!) kiiremini?
· Kas teie tülide sisu on muutunud aja jooksul või käite pidevalt samu radu?
· Kas te oskate juba eos tüli vältida, saades selle algele kiiresti jälile?
· Kas te liigute tülist täielikus mõistmises edasi või vahepealsel rahuajal on kuskil kuklas tiksumas hirm uue pommi ees?
· Kas te kardate tülitsemist või teil pole konfliktiga probleeme, sest teate, et need olukorrad lahenevad alati edukalt ja neis ei ole meelega haiget tegemist?
· Kas teie armastus muutub aja jooksul kindlamaks ning suhe turvalisemaks?
Kui vastad neile küsimustele, saad isegi aru, kas sinu suhe „keerukusega“ on tõepoolest „parimasse“ sulandumine või tegelikult eitad sa väga lihtsat tõde – see „keeruline“ inimene ei hakka ei ennast ega ka sind, võimalik et mitte kunagi, tõeliselt armastama.
Comments