Eilne sõnum oli paljudele keeruline ja ma saan aru. Kui sa oled valmis, mõistad paljutki, mis täna tundub arusaamatu. Kui sa loed seda teksti siin, siis tea, et see aeg JÕUAB pärale.
Kuid luba, ma selgitan lahti OLEMISE mõtte, mil ELU voogab sinu sees.
Sa jõuad OLEMISSE, kui ...
näed päikeseloojangul taevas sadu värve, õrnroosasid, tuliseid oranže, ja vaatad seda kõike sõnatuses, sest sul ei tule pähegi sellele kirjeldust anda;
suudled esimest korda inimesega, kes on sind luuüdini erutanud ... Oled olemises sel hetkel, mil teie huuled puutuvad esimest korda kokku ja su sisemuses justkui plahvataks tuhandeid tähti;
sa jooksed oma tavapärast jooksu, kuid sel päeval on kõik justkui „õige“: su jalad on omas rütmis, põrkumas asfaldil, kuid sa ei tunnegi neid, maailm möödub sinu ümber, kõik on täielikult kadunud;
istud kontserdil ja tunned, kuidas muusika läbistab sind, tõstes püsti viimsegi ihukarva, sa oled end kaotanud helidesse ning TUNNED rütmide ja meloodia jõudu iseenda sees;
oled näljane ning su ette tuuakse võrratu roog. Sel hetkel, kui su keelele jõuab esimene kahvlitäis ja maitsed puhkevad suus õide, vallandades täieliku naudingu, püsid sa OLEMISES.
Kõigil neil hetkil, mil sa ei mõtle, vaid oled tugevalt kinnitunud olevikku, tunnetusse ja pidurdanud oma peas toimuva analüüsimise, lased sa ELUL enda sees õide puhkeda.
Niipea kui sa suudlemise ajal mõtled, kas su suu haiseb, või püüad analüüsida päikeseloojangut; arvutad peas, mitu kilomeetrit on joosta jäänud või mõtled sellele, kui vägev tunne sellest muusikast õhkub; räägid sõbrale oma vaimustavast suutäiest, oled sa kaotanud kontakti olemisega.
OLEMISSE suudavad meid viia tavaliselt erakordsed või esmakordsed sündmused. Kui me aga võtame iga hetke kui erakordset, esmakordset sündmust, siis hakkabki elu meis helisema. Kogu aeg, sest iga hetk ongi alati esmakordne.
Rääkisime eile tütrega aja kadumisest. Kui kiirelt on läinud aeg, mis on möödunud. See on silmapilk. Ja ta ütles mulle selle peale: „Aga olevik kestab ju kogu aeg.“
Kui meeletu tarkus see on ... Olevik kestab kogu aeg! Olevik on tohutult pikk ... Terve meie elu ongi olevik ja koosneb olevikuhetkist. Alles siis, kui me hakkame elama igas hetkes maksimaalse OLEMISEGA, ei ole meil enam minevikku ega tulevikku, mis mõlemad tekitavad tihti ängi või ärevust.
Meile jääbki ainult ... õnnis KOHALOLU. Ja see on see, kus elu hakkab meis täielikult helisema.
Tekst: Pamela Maran
Comments