Olen Nööbikese rahutusest palju kirjutanud ja samas on sellel teekonnal siiani jagada meile õpetusi. Õnneks oskab vastne 9-kuune nüüd omadel käppadel edasi liikuda ja müstilised karjed hommikust hommikuni on lõppenud. Jäänud on küll öökarjed.
Siiamaani tuli Nööpi magamasaamiseks kussutada. Iseseisvalt lihtsalt ei jäänud. Passib või kaks tundi üle oma uneaja, viriseb ja pusserdab, aga tema sõna peab peale jääma.
Öösel ärkas ta tavaliselt üle kümne korra. Kui pärast toitmist oli Nööp minuti pärast jälle karjumas, hakkasime teda kussutama. Niimoodi toitsime-kussutasime praktiliselt öö läbi. Lõpuks võtsime nõuks, et kella kolmeni öösel enam ei toida. Paar ööd tulid paaritunnised uned, suisa, aga siis naasis vana hea iga 10 minuti tagant pröökamise rütm. Lõpuks oleme võtnud nõuks kussutamistest lahti saada. Oleme üle nädala kussutamist vältinud, mis tähendab unepusserdamisi ja karjeid tundide viisi.
Pöördusime lõpuks teist korda unenõustaja poole. Kopeerin siia kirja, mis me talle kirjutasime.
Beebi ärkab öösiti üli tihedalt ja vahel läbi une karjudes või tasapisi nututuure kogudes, üles. Ta ei oska iseseisvalt uinuda - kussutame kõiki päevaunesid ja ööunesid, et ta magama jääks. Läbisime Unehaldja unekursuse, võtsime unenõustamist Beebiuni.ee nõustajatelt, lugesime Anete Pärnitsa uneraamatut, aga millestki kasu pole olnud. Beebiuni nõustaja tõstsid pärast graafiku jälgimist ja soovitusi käed, sest olukord ei muutunud.
Mis me oleme teinud?
*Andsime üle kuu B-vitamiini, midagi ei muutunud. D-vitamiini saab kogu aeg.
*Pika perioodi tegin Pärnitsa kiviaja meetodi järgi, et hommikul kohe päevavalguse kätte õue. Niimoodi tuppa magama tulles, käisime väljas 3-4x päevas.
*Ööuned on täielikus pimeduses melatoniini heaks. Öötuld ei pane põlema ka kussutamistel. Proovisime mingi vahe ka päevauned teha kottpimedas, aga see ei toiminud.
*Ajasime last hiljemalt kl 7 üles, et see klapiks tema rütmidega.
*Jälgime ajavahesid - hommikul on ärgates 2 tundi üleval, siis on viril, hõõrub silmi ja jääb kiiresti magama. Järgmised unevahed 2,5-3 tundi. Nüüd kipub viimane uni ära jääma, sest ei taha uinuda.
*Oleme harjutanud potiga, et pissihäda ei segaks magamist. Oskab kenasti hädad enne und potti teha. Küll ei tee seda siis, kui kisendab unesegaselt.
*Oleme püüdnud pool-uniselt voodisse panna, et ise uinuks. Ei toimi - kohe on üleval, kui kontakt kehaga kaob. Nüüd õnnestub vähemalt see, et kui on juba unne jäänud, siis saab käest panna. See aga ei toimi öösel.
*Kui oli ainult rinnapiimal, tegin piimavaba dieeti kuu aega, kuna laps oli esimesed 5 kuud pea kogu ärkvelolekuaja karjumas. Tegin ka muude ärritajate vaba dieeti. Laps jäi ikkagi rahutuks.
*Toitsin püstisemas asendis, kuna oli palju toidu tagasiheidet. Krooksutasime hoolsalt, aga see ei mõjutanud midagi.
*Lisatoidu andmisega pole midagi muutunud. Ka hammaste tulekul ei olnud aru saada, et midagi oleks meeleolus või unerahutuses muutunud - sama jama nagu ikka.
*Kasutasime varasemalt väga valjut valget müra. Tolmuimeja undamine aitab uinuda, aga mitte küll unes püsida. Kasutame valget müra aeg-ajalt siiani, kui enam ei jõua ise ssshhhh teha.
*Mähkimist kasutasin esimestel kuudel. See aitas küll uinuda, sest oli raskem vehkida, aga unest virgumisest see ei takistanud.
*Lutti ta ei võta. Proovisime mitmete erinevatega, öökis igaühe peale. Nüüd närib neid hammaste sügamiseks nii 1x kuus.
Milles probleem?
Halval õhtul on kussutamist-ärkamist tunni jagu. Isegi kui 10 minutiga jääb unne, on 20 minuti pärast karjudes uuesti üleval. Ka päeval on kindel see, et 30 minuti pealt virgub karjudes ja uinub ainult kussutades või rinnaga. Kui lasta karjuda, siis ärkab täielikult.
Võtsime kuu tagasi nõuks, et ei lase enam öösel rinnaga uinuda, sest titt ärkas juba iga 10 minuti järel.
Nüüd oleme võtnud nõuks, et kl 3ni öösel rinda ei saa. Aga see tähendab, et me muudkui kussutame-kussutame. Täna kussutasime magamata umbes 2.15ni. Siis mõtlesin, et aitab küll - söödan. Siis magas tunni, aga pärast seda hakkas jälle iga 10 minuti tagant ärkamised. Osades söötsin, siis oli kussutamist, mõnel korral piisas kõrva ssshitamisest ja pepule patsutamisest, aga no 10 minuti pärast oli taas uus karjumine.
Päevadel on titt nüüd rahulikum, sest saab ise ringi käputada. Nokitseb omaette ka. Aga uned on ainult hullemad.
Käisime tema esimesel kuul müofunktsionaalse terapeudi juures, kes keelekida ei tuvastanud. Andis küll harjutusi suuvõimlemiseks. Füsioterapeut on leidnud, et kõik ok. Perearst samuti. Igaks juhuks saatis puusade ultrahelisse - see oli korras. Ehk siis tegemist igati terve ja asjaliku lapsega, kes on meid sujuvalt meeleheite äärele viinud oma unedega.
Küsimus on see, et kas teie konsultatsiooniga kuuleksime midagi uut ja saaksime abi?
Eelmiste unenõustajatega panin kõik täpselt Exceli tabelisse kirja, käisime uksipulgi üle, aga lahendust ei tulnud. Pisut häiris ka see, et korduvalt tuli üle rääkida, et me oleme seda, seda, seda teinud, kui soovitati asju, mida ütlesime, et tegime, aga ei toiminud. Vähe oli süvenemist. Ei tahaks võtta uuesti ette teekonda täita tabeleid ja teha seda, mida juba oleme proovinud, et nentida- tulemus on null. Aga võib-olla on mingi geniaalne asi, mida pole teinud.