Kellel pole pikemalt aega lugeda, siis lühidalt EI OLE. Selle tähenduse, et halloween on saatanlik, deemonlike rituaalidega, mõtlesid välja eurooplased, olles inspireeritud nende esivanemate paganlikest rituaalidest, samas kui kristlased Idas sellist tähendust kõigi pühakute päevale ei omistanud. DEEMONLIKU tähenduse andsid halloweenile inimesed, kes tahtsid oma tõlgendust (!) halloweenist peale suruda.
Kuid kõigest lähemalt.
Halloweeni ajalugu
Halloween pärineb iidsest keldi festivalist samhain. Keldid, kes elasid 2000 aastat tagasi, peamiselt praegusel Iirimaal, Ühendkuningriigis ja Põhja-Prantsusmaal, tähistasid oma uut aastat 1. novembril.
See päev tähistas suve ja saagikoristuse lõppu ning pimeda ja külma talve algust – aastaaega, mida sageli seostati inimese surmaga. Keldid uskusid, et ööl vastu uut aastat hägustus piir elavate ja surnute maailma vahel. 31. oktoobri öösel tähistati samhaini ning usuti, et surnute kummitused naasevad maa peale.
Lisaks hädade tekitamisele ja saagi kahjustamisele, arvasid keldid, et vaimud teispoolsusest aitasid druiididel ehk keldi preestritel tulevikku ennustada. Inimeste jaoks, kes sõltusid täielikult muutlikust loodusest, olid need ennustused pika ja pimeda talve jooksul oluliseks lohutuseks.
Samhaini tähistamiseks ehitasid druiidid suuri pühasid lõkkeid, kuhu koguneti, et ohverdada keldi jumalustele saaki ja loomi. Tähistamise ajal kandsid keldid kostüüme, mis koosnesid tavaliselt loomapeadest ja nahkadest, ning püüdsid üksteisele saatust ennustada.
Kui pidu oli lõppenud, süütasid nad pühast lõkkest uuesti oma koldetuled, mille nad olid samal õhtul kustutanud. See pidi aitama neid tulevase talve eest kaitsta.
Aastaks 43 pKr oli Rooma impeerium vallutanud suurema osa keldi territooriumist. 400 aasta jooksul, mil nad valitsesid keldi maid, ühendati kaks Rooma päritolu festivali traditsioonilise keldi samhaini tähistamisega.
Esimene oli feralia, päev oktoobri lõpus, mil roomlased traditsiooniliselt mälestasid surnute lahkumist. Teine päev oli Rooma puuvilja- ja puudejumalanna Pomona austamise päev. Pomona sümboliks on õun ja selle tähistamise kaasamine samhaini seletab ilmselt tänapäeval halloweeni ajal praktiseeritavat õuntesöömise traditsiooni (mäng nimega apple bobbing).
Kõigi pühakute päev
13. mail 609 pühitses paavst Bonifatius IV Roomas Panteoni kõigi kristlike märtrite auks ja Lääne kirikus kehtestati katoliiklik kõigi märtrite püha. Paavst Gregorius III laiendas hiljem festivali nii, et see hõlmaks kõiki pühakuid ja ka kõiki märtreid, ning tõstis pühitsemise 13. maist 1. novembrile.
9. sajandiks oli kristluse mõju levinud keldi maadele, kus see järk-järgult segunes vanemate keldi riitustega ja tõrjus need välja. 1000. aastal kuulutas kirik 2. novembri hingedepäevaks, surnute austamiseks. Tänapäeval on levinud arvamus, et kirik üritas asendada keldi surnute püha sellega seotud, kiriku poolt lubatud pühaga.