Äsja lõppes jooga- ja meditatsioonilaager Hiiumaa rüpes. Lõpetame laagri alati südame avamise ringiga, kus pärast mitu päeva kestnud ihu ja meele vintsutusi on olemine õrn, segaduses, haavatav, kuid omal moel ilusam kui kunagi varem.
Nende päevade jooksul kostis mitmel korral naiste suust, kuidas nad on harjunud olema tublid, tugevad, andvad ega leia endale OMA aega.
Üks naine ütles lõpuringis, pisarad mööda põski jooksmas, enesega võideldes: „Ma avastasin seda,“ kogus ta end läbi nuuksete, „et ma oskan olla selline karm mutt nagu Pamela ... aga ma ei ole lubanud olla endal õrn nagu Mary-Liis.“ Ta viitas mu kaasõpetajale, kes on tõepoolest õrnuse, armsuse, helguse kehastus. See mõte jäi minu sisse pikemaks heljuma, sest olen ennast isegi piitsutanud oma otsekohese, terava ja võib-olla ka toore õpetamisstiili pärast.
Rääkisin sel teemal kord ka oma mentori Alexiga. Ütlesin, et mul on peas mingi kujutelm sellest, kuidas ma tahaksin olla tema moodi õpetaja – helge, tasase häälega, rahulik, tasakaalukas, ülimalt soe ja armastav. Ta muigas selle peale. „Aga see ei ole sinu natuur,“ ütles ta mulle. „Sa oled teistmoodi ega saa olla selline, nagu mina olen.“
Tabasin, kuidas olin loonud peas kujutelma sellest, mis PEAN olema, eirates seda, kes ma tegelikult juba olin. Sellest hetkest sõlmisin ma tasapisi rahu oma olemisviisiga.
Kui lükkame eemale oma sisemist „karmi mutti“, ihaledes olla õrn ja soe, loome endas karmust veelgi juurde. Me oleme karmid oma ühe poole vastu, mis on meis loomulikul kombel olemas.
Meie, „karmide muttide“, õrnus hakkab voolama siis, kui pakume õrnust ja leppimist oma karmile poolele. Lepime, et see, kuidas me oleme, on okei.
Tänu karmidele muttidele jõuavad lapsed õigeks ajaks kooli, neil on kõhud täis, nad on viisakalt riides.
Tänu karmidele muttidele õpivad lapsed distsipliini, häid kombeid ja viisakust.
Tänu karmidele muttidele saavad tööd õigel ajal valmis, veatult ja allahindlusi tegemata.
Tänu karmidele muttidele jõuab naiselikku jõudu riigi valitsemisse.
Tänu karmidele muttidele luuakse kunsti, moodi, poeesiat, tooteid, teenuseid ja tuhandeid muid maailma rikastavaid asju. Need saavad teoks ega jää lihtsalt sahtlisse.
Tänu karmidele muttidele saame me pikki piilumist selliseid litreid, mis meie pilgu õigesse suunda lükkavad.
Tänu karmidele muttidele pannakse paika reeglid, mis loovad turvatunde, et oled hoitud ja kaitstud.
Tänu karmidele muttidele saab kodust KODU, mis on hoitud, soe ja korras.
Olles oma karmuse vastu õrn, loome tasakaalu õrnuse poole. Sest meis kõigis on mõlemad pooled olemas. Ka üdini armsas, andvas, heas ja soojas naises on „karm mutt“, kes vajalikul hetkel möirgab nagu lõvi. Nagu Jeesus, kes lammutas vihahoos laiali templeid ja raevutses, kui nägi midagi, mis tema meelest polnud õige.
Meis on Jumal, meis on Saatan. Nagu ütleb Tõnu Aru: nad on tegelikult üks ja seesama. Nad ongi Kõiksus.
Ka „karmis mutis“ on jumalanna, kes paitab oma lapse pead, sasib mehe juukseid, nutab, sest tegelikult ta ongi ka õrn niisamuti nagu karm. Selles ongi täius – mõlema poolega leppimises.
Niisamuti võtan mina vastu oma õrnuse, mis ei julge jalaga uksi maha lüüa, helistada, võõras seltskonnas häält teha, mammonat kokku ajada ja igal hetkel enda eest seista. Selle vastuvõtmisega kasvatan oma tugevust. Ja oma „karmi muti“ vastuvõtmisega kasvatan leebust.
Nii me liigumegi oma keskmele lähemale.
Olge hoitud karmid, õrnad mutid. Te olete täiuslikud.
Tekst: Pamela Maran
Comments