Saan igas kuus kirju inimestelt, kes tahavad teraapiasse tulla ja on üks läbiv tüpaaž, keda ma pea et kunagi vastu ei võta. Mitte seetõttu, et nad oleksid mulle vastumeelsed või ma ei viitsi nendega tegeleda, aga seetõttu, et kohtumine teeks neile rohkem kahju kui kasu.
Kes nad on?
Nad on need, kes kirjutavad väga pikalt oma hädadest; räägivad, kui palju kohti ja teadmamehi nad on läbi käinud, mida nad on aru saanud; enamasti peavad nad end ka harukordseks, sest nad kuulevad ja näevad asju, mida teised ei näe; nad oskavad analüüsida end läbi saja erineva teooria, aga kokkuvõttes on nad täiesti hädas, sest nad on tohutus segaduses ja kaoses.
Ja see on vaid lühikokkuvõtte nende A4 pikkusest kirjeldusest.
Miks ma nendega ei taha kohtuda?
Sest nad on sõltlased teooriatest ja tähelepanust, mida nad saavad kelleltki „targemalt“. Sellise tüübi teraapiasse vastu võtmise probleem on see, et nad tahavad saada ainult uut teooriat ning tunda end hetkeks erilisena, et keegi nende maailmasse süüvib. Kohtumine täidab nende pea uute ideedega, mis lõpuks juhatavad nad suuremasse segadusse ja kaosesse. Need tüübid on täis nii palju teooriaid, et nad kalduvad juba skisofreeniasse, psühhootiliste sümptomitega maaniasse, luululisse häiresse. See ei tähenda, et nende infokillud oleksid valed või et nad kujutavad ainult asju ette. See tähendab, et nad on niivõrd palju täis mõtteid, teooriaid, uskumusi, et see on hallanud neid täielikult.
Kui ma võtan nad vastu, annan ma talle pähe lisaideid, sest minu soovitused olla jälgija positsioonil või laiendada kaastunnet, saavad ainult teooriaks, mille abil veel sügavamale kaosesse vajuda. Lisaks saavad nad ka alateadliku sõnumi, et alati ongi keegi, kes neist on targem ja see süvendab ihalust otsida uusi ja uusi teadmamehi, sest kuigi üks egotsentriline osa usub oma erilisust, siis see teine osa usub, et „keegi teine“ teab neile anda juhiseid. „Keegi teine“ teab neid paremini kui nad ise.
Kuigi terapeudid ja õpetajad kalduvad samuti selle äärmuse poole, olen ma vastu võtnud neid, kelle puhul ma näen, et neis on võimekus teooriatest loobuda ja olla avatud.
Kui ma aga juba loen kirja algust lapsepõlvetraumadest, keerulistest suhetest vanematega, läbi käidud ayahuascatrippe, kus kohtuti oma hingega, mille osakesed kadusid ära ühe Väätsa nõia juures ning samas uued taipamised, mis tulid viimases konstellatsioonis, kuid kõik see on viinud depressioonini, siis ei … ärme kohtu.
Puhka jalga!
Hinga lihtsalt sisse ja välja.
Tee süüa ja uuri hoolsalt retsepti.
Paita kassi ja kuula, kuidas ta nurrub.
Jaluta õues ja märka, mitut erinevat puud suudad loendada.
Kallista kedagi nii pikalt, et sa vajud magama.
Loe, mitu juuksekarva sul pärast harjamist on välja langenud.
Selle kohta on üks zen-lugu.
Kunagi, kaua aega tagasi, elas üks tark zen-meister. Inimesed kaugelt ja lähedalt küsisid temalt nõu. Paljud tulid ja palusid tal neid õpetada, valgustada zeni teekonnal. Ta ütles harva kellelegi ära.
Ühel päeval tuli meistrile külla tähtis mees. „Ma tulin täna paluma teil õpetada mulle zeni kohta. Avage mu meel valgustusele!“ Tähtsa mehe hääletoon viitas, et ta oli harjunud oma tahtmist saama.
Zen-meister naeratas ja ütles, et peaks teetassi taga asja arutama. Meister pakkus külastajale tassi ja hakkas teed kallama. Ta valas ja valas, kuni tee tõusis tassi ääreni, kallas edasi, kuni tee hakkas valguma üle ääre ja lõpuks voolas kõik jõuka mehe rõivastele. Viimaks hüüdis külaline: „Aitab! Te kallate teed üle ääre! Kas te ei näe, et tass on täis?"
Meister lõpetas valamise ja naeratas oma külalisele. „Sa oled nagu see teetass, nii täis, et midagi enam lisada ei saa. Tulge minu juurde tagasi, kui tass on tühi. Tulge tühja meelega minu juurde tagasi.“
Võib-olla tõesti on su hingeosakesed kaduma läinud. Võib-olla sa tõesti oledki valgustumas ja selle pärast kaalud enesetappu. Võib-olla tõesti sa näedki tulevikku.
Aga kui sa vead kaasas kõiki neid ideid ja teooriaid - milleks sulle vaja veel üht?
Kui sa näedki tulevikku - ära klammerdu sellesse.
Kui tunned, et su hingeosakesed on kadunud - on sellel tähtsust tol hetkel, kui sa kogu tähelepanuga hingad?
Kui sa tahadki ära surra - sa tahtsid seda hetk tagasi, aga milleks sa seda veel praeguses hetkeski menetled?
Ole siin, hinga sügavalt. See ongi KÕIK. See. Ongi. KÕIK.
Ja kui sellest ei piisa, siis õnneks on Eestimaa täis teadmamehi, kes soovivad sinu raha ja teavad, et nad on kõrgel positsioonil, kus nad kindlasti saavad sind aidata. Küll sa need üles leiad.
コメント