Mõtlesin, et peaksin aasta kokkuvõtte tegema, aga ei leidnud oma aastast suuri ega väikseid sündmusi, mis oleksid moodustanud nimekirja, kus oleks rohkem kui üks punkt. Siis ma sain aru, et sellest ainsast punktist ma võiksingi kirjutada.
Minu 2022. aasta sisse mahtus armastuse kaotamine ja armastuse leidmine ning need mõlemad andsid mulle olulisi õppetunde. Panen need arusaamised kirja ajalises järjestuses.
1. Tõeline armastus ei pane sind kannatama. Aru tuleb saada, et ka kõige armastavamatel inimestel on hetked, mil nad omaenda puudulikust teadlikkusest loovad kannatusi, aga need on ületatavad. Kui koged suhtes pidevalt kannatusi, mis ei näita paranemise märke, ei ole mõtet loota teise inimese maagilisele muutusele. Valu tegija jääb valu tegema – tema muutub ainult siis, kui see tuleb tema enda soovist, millele sina oma pealesurumisega, „terveks armastamisega“ vähimatki mõju ei saa avaldada.
2. Terve armastus saab ilmuda siis, kui oled ennast terviklikult armastanud. See tähendab rõõmustamist endaga olemisest, leppimist oma puudujääkide ja tunnetega, mida võiks liigitada negatiivseks. Kui sina ei armasta oma kurbust, viha, solvumist, ülevoolavust, tundlikkust jne – kes teine seda siis teha suudaks? Sa oled endale kõige lähemal, endaga kõige kauem viibinud olend – kui sina ei sõlmi rahu oma „negatiivsete“ külgedega, ei suuda seda teha mitte keegi teine.
3. Enda armastamine ei saa olla tingimusel, et „ma armastan end, SEST SIIS tuleb mulle hea suhe.“ See on tingimustega armastamine. See on ema, kes ütleb lapsele, et ta armastab teda, SEST SIIS on tal lootust saada aasta ema tiitel. Tingimused tähendavad illusioone ja illusioonid toovad alati pettumusi. Enda armastamine peab olema „no matter what“. Isegi siis, kui kedagi kunagi ei tule; isegi siis, kui sa täielikku pimedusse satud; isegi siis, kui sa väga-väga valesti käitud – ka siis on sinu armastus kõikumatu. Püüa aru saada, et enesearmastus ei ole slogan, mida rinnale tagudes hüüda. See on pigem rahuseisund, et jah, ma eksisin, ning mulle see eksimus isegi ei meeldi, aga täna on see nii, sest ma lihtsalt ei oska praegu paremini. Enesearmastus on: „ma näen, et minus on see külg, mida ma ei salli, ning ma sõlmin rahu sellega, et ma seda külge eneses tahaks minema tõugata ja eemaldada, ning ma lepin, et ma täna ei oska seda külge veel armastada.“
Enesearmastus on leppimine, et sa ei armasta kõike endas, aga oled teadlik sellest mittearmastamisest ning annad endale võimalust olla KÕIK, kes sa oled igal ajahetkel.
4. Armastus ilmub siis, kui sa ei otsi, aga oled avatud. Sa oled avatud kohtuma, tantsima, riskima, vaatama väljaspoole oma seniseid piire.
Ma olin see tüüp, kes kunagi võõrastele külla ei läinud ja väga aeglaselt lasi inimesi oma tsooni. Aga ühel hetkel ärkas minus avatus, mis tahtis kõikjal käia ja võimalikult erinevate inimestega tutvuda.
Leopold kirjutas mulle märtsis: „Tere, Pamela! Loodan, et sul kõik kenasti ja elu veereb nagu hernes. Uurin sinult otse, ega ole juhtumisi pakkuda raamatut „Luuüdini paljas“.
Noh, tavapärane kiri inimeselt, kellega pole kunagi suhelnud. Sellest kirjast hargnes laiali vestlus intropervertidest ning samal õhtul istusin tema pool uhke söögilaua taga. Lihtsalt selle pärast, et ta ju kutsus külla. Aga ka tema ei ole see, kes kutsuks võõraid külla. Kuid sellel hetkel olime me mõlemad avatud maailmale – aga mitte suhtele.
Kuigi mul polnud romantilist huvi jäin ma avatuks viisakale vastuvisiidile ning vestlus vestluse haaval hakkasin ma nägema tema hinge ning alles seejärel tekkisid mul ka soojemad tunded. Emotsioonidel baseeruv armastus tähendab liblikaid, kirgi, hirme, kiiret tempot… ja kiiret möödumist.
5. Konfliktidest ei pääse ka väga ilusas suhtes. Konflikt on ehk isegi liiga jäme väljendus, sest meil pole Leopoldiga olnud ühtegi arusaamatust, kus kumbki on pidanud oma häält tõstma. Suhte areng on rännak võõral maal, kus tuleb õppida uut keelt, vahel komistada tundmatutel teedel ning võib-olla mõnel pimedal ööl tänaval liikudes ka hirmu tunda, aga seda teekonda saadab üha kasvav turvatunne ja usaldus, sest sul on kõrval giid, kes sind juhatab. Konflikt ei näita suhte haprust, vaid omaenda ego punkte, millest kaugemale avarduda. Konflikt on teejuhiks enda sisse ning nende eest saab tänulik olla.
6. Kõik tundmused on lained. On päevad, mil armastus käib lainena üle pea ja suurest heldimusest tahaks teise lausa ära süüa (guugelda ka: nunnuagressioon). Ning on päevi, kus armastus on hapram, lained madalamad, kerkib kõhklusi ja tujusid. Kõik need tundmused mööduvad – laineharjad ja mõõnad mööduvad. Oskus on jääda neid vaatlema ja tervitama – oo, tere, pöörane nunnuagressioon, sina jälle siin neid karvaseid põski pitsitamas… oo, tere, tüdimus ja kõhklused, teie jälle siin pseudoprobleeme välja haumas – tere, tere!
Naised ei pääse märatsevate hormoonide tõttu teatud päevadel kuus ka ärrituvusest või isegi raevust – sa võid küll ratsionaalselt arvata, et madal kütusetase autos või lapse jonn või mehe skrollimine on põhjused ärritumiseks, aga tuum on sinu enda seisund, mis ongi agressioonilainel – see on okei. Erinevad lained tulevad ja ALATI ka lähevad. Agressioon möödub, kõhklused mööduvad, tohutud armastuseovatsioonid mööduvad… aga nende kõige taustal tiksub sinu enda teadlikkus, et see on järjekordne laine – küll see möödub. Nii ei lähe sa iga vooga kohe kaasa, nt ei tiku armulainel kohe rasedusplaane sepitsema, pulmi peale suruma või masendushoos lahkuminekujutte ajama või teise puudujääkidest draamat looma.
Kui palju on neid kordi, mil ma vaatlen Leopoldi nn puudujääke oma mõõnaperioodil ja samal ajal saan aru, et need on minu enda peas tuletatud probleemid ja ainult seetõttu, et ma ise mõõnan, aga mitte seetõttu, et temas reaalselt vigu on. „Mul on praegu lihtsalt paha tuju,“ ja Leopoldi tugevam kallistus aitab mõõna üle elada… see ei võta mõõna ära, aga see ei lase selle mõõnaga ookeani keskele uppuma kiskuda.
7. Terve suhte alus on avatus rääkida, jagada. Selle aluseks omakorda on teadlikkus omaenda tunnetest – arusaam, mis mind ärritab, mis mind rõõmustab, mida mulle vaja on, ning julgus neid ausalt kommunikeerida. Kui endassesulgumine ja vaikimine annaks päriselt teisele inimesele signaali sind täpselt sinu soovide järgi armastada, oleksid kõik maailma paarid õnnelikud.
Kui sa ei saa iseendast aru, ei saa ka teine sinust aru. Ja vahel ei saagi endast aru, aga vähemalt jää armastama, jää avatuks. „Ma ei tea, mida ma praegu soovin.“ „Ma ei saa aru, mis minuga lahti on.“ – on tähelepanelik hool sinu enda väikse sassis maailma vastu. Ja nii on võimalik ka teisel sulle tähelepanu pakkuda.
8. Kuigi ilus kaaslane võib võtta kogu jäägitu tähelepanu, tuleb tihti küsida ka endalt – mida ma praegu tahaksin? Vahel on see raamatulugemine, kui teine tahab jalutama minna või varasem ärkamine, kui teine tahab vedeleda. Kui kellegi teise rütm, soovid, tahtmised võtavad üle meie enda soovid, kaotame end suhtesse ja lõpuks mõtleme, miks me end halvasti tunneme ja jääme lootma, et see, kelle elu me elame, meile siis ka jäägitu õnne tooks. Kui sa ise ei loe seda raamatut, mida sa lugeda tahad, ei hakka see teine seda meie eest tegema.
9. Mõtiskle aeg-ajalt kaduvuse üle ja miks mitte ka surmast. Kui sa teeksid nüüd oma viimased hingetõmbed – kas sul on jäänud midagi väljendamata, ütlemata, kogemata? Sünni igas hetkes uuesti, aga sure ka igas hetkes. Nii hakkad sa tajuma armastuse mõõtmatust üha rohkem ja rohkem.
10. Turvalises armastuses muutume me taas lasteks. Me kasutame armsamaga lapselikke hellitusnimesid, nännutavat kõnepruuki, oleme mängulised, kõditame, mürame, huilgame, kilkame, ajame üksteist taga, viskame labaseid nalju – me elame emotsionaalsel tasandil tõepoolest uuesti üle oma lapseea, sest me süda on taas nii tohutult lahti nagu ta lapsena oli. Kui meil on turvaline suhe, saame ümber kirjutada reaktsioonid, mis meil tekkisid ebateadlike vanemate käe all. Kui meie mängulisus, lõbusus, totrus, avatus, armastus on hoitud, saame me uuesti lasteks ning seekord võimaluse selleks ka jääda… uudishimulikeks krattidest, kelle raskemad tujulained mööduvad kiiresti juba järgmise liivalossi ehitamise õhinas. Krattideks, kes armastavad… no matter what…
Imelist aasta lõppu teile kõigile ja aitäh, et olete olemas!
Comments