Kui vahel on raske, panen kaks kätt kokku ja pöördun kõrgemate jõudude poole. Et näha valgust, tarkust, juhatust jälle õigele teeotsale.
Panin ühel õhtul voodis taas käed kokku ja mõtlesin, et enne kui palun tuge, tänan ma selle eest, mis mul juba on.
Lasin mõttes mööda kõik, mis meelele tuli.
Aitäh, et mul on armastav tütar, kes on terve. Aitäh, et mina olen täna terve. Aitäh, et mul on ilus kodu, mul on soe, mul on kõht täis. Aitäh, et mul on töö, mida ma armastan, arvuti ja auto, tänu millele seda teha saan. Aitäh, et mul on nii palju armsaid inimesi mu ümber. Mu pere, mu õpilased, kaasõpetajad. Tunnen tänu, et mu lähedastel on hästi, et nad on terved. Olen tänulik, et mul on südamerahu, julgust, annet teha asju, mida armastan. Aitäh, et ma näen, kõnnin, räägin, kuulen. Aitäh, et meile jagub veel süüa ja puhast õhku, mida hingata, puhast vett, mida juua. Aitäh, et ma tunnen armastust ja suudan armastada inimesi enda ümber.
Kui olin jõudnud lugeda veel palju tänusõnu ja jõudsin oma palve juurde, mõistsin, et mul polegi midagi juurde paluda.
Sel hetkel sain aru, et Jumal oli mu palvele juba ammu vastanud.
Tekst: Pamela Maran
Comentários